Saku 3, Tallinn (kaart); E-R 10-19, L 10-17  |  Kauplus: 56 488 000  |  E-pood: e-pood@veloplus.ee  55 551 511  |  Töökoda: 56 229 000  
ESTO järelmaks
LIISI järelmaks

Abiks suusaostjale

SUUSKADE VALIMINE

Õige suusapaari valik võib algul tunduda ülimalt raske. Nii see päris ei ole.
Ennekõike peab selge olema, kas otsid klassikalise või uisutehnika suuski. Või soovid hoopis kasutada mõlemat stiili vaheldumisi - ka see on võimalik.

Klassikalise tehnika suusad tuleb valida reeglina 15-25 cm
Uisusuusad kuni 15 cm oma kasvust pikemana.
 
Sobiva jäikusega suusapaari ja ühtlasi ka suusa määrdepesa ehk pidamismäärde täpse ala saab kiiresti määrata ka paberilehe testiga

Selleks toimi järgnevalt:
- Leia kõigepealt suusa raskuskeskme asukoht ( tasakaaluasend ) ja märgi see suusa küljele.
- Aseta suusapaar tasasele ja kõvale alusele, aseta suusa keskkoha alla paberileht ja astu ise suuskadele , nii et varbad oleksid raskuskeskme kohal.
- Erinevalt suuski koormates palu kaaslasel liigutada paberilehte edasi-tagasi. Vastuse suusa sobivuse kohta leiad järgnevast tabelist.
 

Sõidustiil kahel jalal
seistes
ühel jalal
seistes
ühe jala päkal
seistes
klassika-suusk* paber liigub kannast alates ca 60 cm ettepoole. See ongi pidamismäärde tsoon ehk määrdepesa. paber ei liigu paber ei liigu
combi-suusk ehk
universaalsuusk
paber liigub
ca 60-70 cm
paber liigub natukene ainult talla all paber ei liigu
uisusuusk paber liigub 60-80 cm paber liigub 30-50 cm  paber liigub ainult talla all 



*Kahtluse korral vali endale pigem pehmema paindega kui ülemäära jäik suusapaar. See tagab suuskade kindla pidamise tõusudel, aga ka väsimuse saabudes. Pea meeles, et miski ei või naudingut rohkem rikkuda kui tõugetel tagasiandev suusapaar.

 

SUUSAKEPPIDE VALIMINE

Keppide pikkus oleneb suusatehnikast. Klassikakepid peaks ulatuma maast õlanukini, uisutehnika omad aga kuni kõrvanibuni. Nii et see on vahemik, mille ulatuses suusakepi pikkus varieerub. Kui sõita mägisemal maastikul- võiks olla lühemad kepid. Hea libisemisega ja tasasematel radadel on eelis pikemate keppide kasutusel. Oluline, et suusataja jõuaks keppidega tõugata!
Suusakeppide valikul võib lähtuda reeglist: uisustiili suusakeppe valides tuleb enda pikkus korrutada 0,9ga. Klassikastiili jaoks valikut tehes tuleb pikkus korrutada 0,85ga


SAAPAD JA SIDEMED (klambrid)


Saabaste - sidemete poolelt tehakse valikutel vigu ehk kõige vähem. Reeglina on kõigil kaasaegsetel saabastel - sidemetel hea sobivus ja areng nende osas liigub selle poole, kuidas suusataja läbi saapa ja sideme kinnituse tunnetaks paremini suuska , suudaks teda juhtida. Nii et kui valida, siis esmatähtis on hea suusk ja selle järel võib juba investeerida saapasse ja sidemesse.
Uisutehnika saapad on jäigema tallaga
Võimaluse korral tuleks lastele ka varakult soetada head saapad ja klambrid, et suustaunnetus oleks parem ning nauding suurem.
 

RIIETUS

Kogenud sportlased ütlevad tihti – kui oled korra juba harjunud tehnilise riietusega, siis tagasiteed enam ei ole. Tehniline riietus on disainitud juhtima nahapinnalt niiskust, see kuivab kiiremini, on kerge, õhuke, veniv ja mugav. Selline detailidele pööratud tähelepanu suurendab küll toodete hinda, aga kuna kvaliteetsed tehnilised riided on väga hoolikalt konstrueeritud ja valmistatud, siis nad ka kestavad kaua ning on 100% väärt oma hinda
Lisaks tehnilise spordiriiete valikule, tuleks lähtuda riietumisel nn "kihilisest riietumisest". Reeglina koosneb see kolmest kihist:

Esimene kiht : Vastu ihu oleva pesu eesmärk on niiskuse ärajuhtimine kehapinnalt. Pesu kangas peab olema võimeline juhtima niiskust pealmistesse riidekihtidesse, olema hästi ventileeriv, kiiresti kuivav. Soovitav on mitte kasutada puuvilla kuna märg puuvill tekitab külmatunnet ja keha jahtumist. Kaasaegne spordipesu on tehtud tehiskiududest (valdavalt polüester), vähesel määral võib sinna hulka põimida ka villa.

Teine kiht (eesmärk juhtida niiskus ülemisse kihti) : Siin on soojendavate materjalidena sobivateks erinevad fliisid ja mikrofliisid, mis kuivavad kiiresti ja hoiavad kehatemperatuuri, on hingavad ja transpordivad niiskuse järgmisesse kihti. Jällegi, puuvillased kangad seevastu seovad endasse palju vett ning soojapidamise asemel muutuvad nad hoopis keha jahutajateks.

Kolmas kiht (kaitse tuule ning erinevate sademete eest) : Kolmanda kihi riiete puhul on määravaks materjalide valik -tuleb jälgida kanga veepidavust ja hingavust. Tuule- ja veepidavuse juures ei tohi pealmine kiht olla umbne, vaid peab lubama kehaniiskusel väliskeskkonda aurustuda. Väga paksu täidisega joped on sportlikuks tegevuseks ebamugavad. Pigem vali paksem teine kiht ning sinna peale õhem jope – saad oma keha temperatuuri palju paremini reguleerida ja jope takistab vähem liikumist.
Müts : sobivad kegemad õhku läbilaskvad mütsid, vajadusel osaliselt tuultpidavad.
Kindad : Suusakindad peopesast õhemad ning pealt tuultpidavad.  Kindad on erinevate paksustega ning valik tuleks teha vastavalt ilmale ning suusatamise intensiivsusele.

Sokid : soovitav kasutada villaseguseid või froteepõhjadega sokke. Välistama peaks suusatama minnes puuvillased sokid !
NB! Puhas, pestud riie on alati parema soojusvahetusega kui must ja läbihigistatu. Kõige umbsemates oludes on jalad – nii et sokkide vahetus või pesemine on äärmiselt oluline. Kui võimalik , tuleks enne kuivade sokkide jalgapanemist jalad pesta ja hästi kuivatada!

 

SUUSKADE MÄÄRIMINE

Et suuskade määrimisega alustada, peavad sul olema suusamäärded, kork (klassika puhul), kaabits, hari ning soojalt määrimise puhul ka määrderaud (triikraud).
Libisemise määrimist võib teha kas külmalt - kui on tegemist alla 10 km distantsiga. Või soojalt - soojalt määrimine lisab määrete kulumiskindlust ja seetõttu soovitame seda alati ja eriti kui on tegemist pikemate üle 10km distantsidega.
Libisemise määrimine külmalt:
1.        Puhasta hoolikalt suusapõhjad.
2.        Vali temperatuurile vastav libisemisparafiin ja hõõru seda õhukese kihina libisemispindadele ( klassikasuusal nina- ja kannaosa, uisusuusal kogu suusapõhi).
3.        Tasanda parafiin korgiga(naturaalne) hõõrudes.
 
Libisemise määrimine soojalt:
1.        Puhasta suusapõhjad hoolikalt.
2.        Sulata temperatuurile vastavat libisemisparafiini rohkelt suusapõhja libisemispindadele (klassikasuusal nina- ja kannaosa, uisusuusal kogu suusapõhi).
3.        Imenda kuuma määrimisrauaga parafiin suusapõhja pooridesse. Ära lase määrdel minna kärssama.
4.        Eemalda tsikliga (kaabitsaga) ülearune määre.
5.        Harja nailonharjaga libisemispinnad siledaks.

Pidamise määrimine tahkete määretega:

Põhjamäärde(krunt)  pealekandmine:

1.        Puhasta suuskade pidamisala vanast määrdest metalltsikli, määrde-eemaldusvedeliku ja kuivatuspaberiga (kiudpaberiga).
2.        Karesta pidamisala lihvpaberiga ( karedus 100-150). Uute suuskade puhul alusta tegevust alles sellest punktist.
3.        Hõõru põhjamääret pidamisalale.
4.        Kinnita põhjamääre kas korgiga(sünteetiline) hõõrudes või siis määrderauaga soojendades.
Tahkete purgimäärete pealekandmine:
1.        Vali vastavalt ilmastikule õige määre.
2.        Hõõru pidamisalale õhuke kiht määret. Pidamisala algab saapakannast suusanina poole. Õige pidamisala paberilehe testiga, mis on kirjeldatud suuskade valiku juures.
3.        Tasanda määre hoolikalt määrdekorgiga(sünteetiline).
4.        Korda punkte 2. ja 3. Vähemalt 2-3 korda. Pikemaks distantsiks arvesta ca 1 kiht pidamismääret iga 10 km jaoks.
Kliistrid:
Märg või jäine lumi nõuavad pea alati kliistritel põhinevat pidamise määrimist, kuna tahked purgimäärded pole piisavalt pehmed ja sitked, et kaua  sellistes tingimustes vastu pidada.
 
Kliistri pealekandmine:
1.        Soojenda kliistrituubi esmalt näiteks soojaõhupuhuriga, juuksefööniga või hoides seda sooja vee all.
2.        Pigista tuubi ettevaatlikult, kliistrit tilkhaaval suusa pidamisalale kandes ( vaid 30-50 cm pikkusele alale), nii et kliistritilgad oleks korrapärases reas umbes 5 cm vahedega mõlemal pool suusatalla juhtsoont.
3.        Aja kliister laiali kas korgi(sünteetiline) või pöidlaga, nii et tekiks tasane kiht.
4.        Puhasta suusatalla juhtsoon ja suusaküljed üleliigsest kliistrit. Väldi tasandatud pidamisala puudutamist.
5.        Lase enne sõitmist suuskadel korralikult maha jahtuda.

NB! Peale kliistri suuskadele määrimist ära jäta suuski püstises asendis sooja ruumi. Kliister muutub vedelaks ning valgub libisemispinnale.
 
Pidamismäärete mahavõtmine:
Eemalda vanad pidamismäärded alati enne uute pealekandmist. Selleks kasuta metallsiklit, määrde-eemaldusvedelikku, soojaõhupuhurit ja kuivatuspaberit ( kiudpaberit). Väldi suuskade liialt kuumutamist.

Suusahooldus Tallinnas: Saku 3